2007 aasta tekitas furoori noorte koolielu pahupoolt lahkav Klass, eelmisel aastal jätkas mõtteliselt sama rida noorkurjategija nähtamatusse maailma tungiv Mina olin siin. Film põhineb Sass Henno samanimelisel raamatul, mis on 2004. aasta romaanivõistluse võitja. Tegevus on hoogne, korralikult kokku lõigatud, loogiline ja sujuv ehk ilma eesti filmidele nii omaste toestamata sisuhüpeteta. Ekraanil nähtav kuritegeliku maailma kaardinatagune tundub loogiline või vähemalt loogiline tavainimese vaatevinklist. Vägisi tuleb pähe mõte, et alusmaterjaliks on kunagise kurjategija avameelne ülestunnistus 90ndate (tegelikult jäi tegevustiku ajastu üsna ähmaseks) vägitegudest. Ometi olevat Sass Henno vägagi ontlik noormees ja romaani lehti täitvat ainult fantaasia. Peaosas mängib Rasmus Kaljujärv (jap, seesama Toomas Roo Tuulepealse Maa'st) ja teeb seda usutavalt. Kõigile meessoo esindajatele pakub silmarõõmu Hele Kõre. Ent eriline pärl on Tambet Tuisk Olari rollis. Sellist vägivaldset resti ikka annab mängida. Igatahes soovitan - film, mida pole mõtet läbi vaadates häbiga voodi alla peita. See on eesti film, millele on võimalik tõesti kaasa elada. See ei ole liiga filosoofiline nagu Sügisball (mis on ka tegelikult päris hea film) või igav ja ülepromotud nagu Nimed marmortahvlil või mittenaljakas nagu Vanad ja kobedad saavad jalad alla.PS. Minu blogi nimevalik on Henno raamatust mittesõltuv.
No comments:
Post a Comment