Mainisin selle filmi treilerit tükk aega tagasi siin. Ega ma eriti ei uskunud, et sellest miskit saab. Jean-Claude Van Damme filmid pole kunagi erilised kunstiteosed olnud, eriti viimastel aastatel. Arusaadav, et suhtusin antud teosesse kerge skepisega. Nüüd on JCVD täies pikkuses ära nähtud...ja ausalt öeldes isegi meeldis. Päris tõsiselt. Tegu ei ole kindlasti tüüpilise van Damme filmiga. Esiteks on film peamiselt prantsukeelne ja teiseks mängib Jean-Claude Van Damme iseennast, mitte mingit suvalist over-the-top kangelastüüpi ning kolmandaks on otsest vägivalda kõvasti vähem kui võiks oodata. JCVD on näitleja eneseportree läbi kõverpeegli, vaade minevikku, olevikku ja kergelt ka tulevikku. Päris dokumentaaliks või biograafiaks linalugu pidada ei saa, sest sündmused kerivad lahti ikkagi fiktiivsel taustmaterjalil. Sisu on loogline ja hästi jälgitav. Kellel aega on ja kes on üles kasvanud van Damme, Schwarzenegger'i, Stallon, Willis'e aktsooni taustal, võiks selle filmi ära vaadata. Täitsa hea meelelahutus.
No comments:
Post a Comment