Filmiaasta 2008/2009 Vol7: Dr. Horrible's Sing-Along Blog

Fakt number üks: Joss Whedon on geenius. Vähemalt, mis puudutab televisooni. Firefly, Buffy the Vampire Slayer ja Angel on kõik suurepärased sarjad. Fakt number kaks: 2007 aasta lõpus ja 2008 alguses oli Hollywoodis paanika. Stenaristid steikisid ja nõudsid rohkem raha, eriti mis puudutas DVD'de müügi pealt saadavat kasumit ja Internetis streamitavat meediat. Stenaristide ühing kuulutas, et ükski nende liige ei tohi produtsentide ühinguga läbirääkimiste ajal kirjutada tekste ei filmidele ega sarjadele. Keeld ei laienenud aga Internetis esitletavale meediale, sest nii uuele meediumile lepingud puudusid.

Nii otsustaski Joss Whedon oma kaaskondlastega sel segaduste ajal niisama tühja passimise asemel lavastada ja levitada Internetis superkangelaste lühimuusikali Dr. Horrible's Sing-Along Blog. Eelarve oli pea olematu ja näitlejad antsid oma panuse lihtsalt heast tahtest.

Mingisuseid erilisi lootusi projekti edukuse kohta ei olnud. Kuid kui esimene peatükk (Act I) kodulehel huvilistele kättesaadavaks tehti, kukkus lehekülge üleval hoidev server ülekoormuse käes lihtsalt kokku. Huviliste arv ületas kõik ootused. Ka kahte järgmist peatükki (Act II ja Act III), mis koos esimesega moodustavad ühtse terviku, saatis meeletu edu. Vähe sellest, iTunes'i veebipoe virutaalsetelt riiulitelelt krahmati soundtrack'i miljonite kaupa, tuues tegijatele sisse ligikaudu 2,6 miljonit dollarit. Lisaks igasugune muu ninn-nänn (T-särgid jms.) ja loomulikult 2008. aasta lõpus ilmunud ja ohtralt lisamaterjali sisaldav DVD, mis näiteks Amazon.com veebipoes on ülipopulaarne. Isegi Time ajakiri tunnustas Whedoni projekti ja paigutas selle 15ndale kohale 2008. aasta saavutuste hulgas. Kui kõik see tundub järjekordse üldise hullusena, siis tõepoolest, seda ta on. Aga hea põhjusega, sest Dr. Horrible's Sing-Along Blog on 2008. aasta üks kõige lahedamaid filme. Mina olen seda 42. minutit puhast geeniaalsust mitu korda uuesti vaadanud ja jätkuvalt on see sama värske ja naljakas kui esimesel korral. Kõik, kes elavad USA's saavad seda vaadata täiesti tasuta siit. Kes hetkel ameerika pinnal ei resideeru, võib appi võtta näiteks Youtube'i.

Sisust ei tahaks nagu eriti midagi rääkida, kõige parem on see ise ära vaadata. Ärge saage minust valesti aru, tegu ei ole Wall-E stiilis universaalse asjaga. Kõigile inimestele ja vanusegruppidele see loomulikult ei sobi, aga vähemalt nakkavate muusika ja laulude pärast võiks igaüks vähemalt korra pilgu peale visata. Ja siis amazonist DVD tellida :D

Väike stiilinäide Act II'st (pilt on veidi mõlkis).

Filmiaasta 2008/2009 Vol6: Mina olin siin

2007 aasta tekitas furoori noorte koolielu pahupoolt lahkav Klass, eelmisel aastal jätkas mõtteliselt sama rida noorkurjategija nähtamatusse maailma tungiv Mina olin siin. Film põhineb Sass Henno samanimelisel raamatul, mis on 2004. aasta romaanivõistluse võitja. Tegevus on hoogne, korralikult kokku lõigatud, loogiline ja sujuv ehk ilma eesti filmidele nii omaste toestamata sisuhüpeteta. Ekraanil nähtav kuritegeliku maailma kaardinatagune tundub loogiline või vähemalt loogiline tavainimese vaatevinklist. Vägisi tuleb pähe mõte, et alusmaterjaliks on kunagise kurjategija avameelne ülestunnistus 90ndate (tegelikult jäi tegevustiku ajastu üsna ähmaseks) vägitegudest. Ometi olevat Sass Henno vägagi ontlik noormees ja romaani lehti täitvat ainult fantaasia. Peaosas mängib Rasmus Kaljujärv (jap, seesama Toomas Roo Tuulepealse Maa'st) ja teeb seda usutavalt. Kõigile meessoo esindajatele pakub silmarõõmu Hele Kõre. Ent eriline pärl on Tambet Tuisk Olari rollis. Sellist vägivaldset resti ikka annab mängida. Igatahes soovitan - film, mida pole mõtet läbi vaadates häbiga voodi alla peita. See on eesti film, millele on võimalik tõesti kaasa elada. See ei ole liiga filosoofiline nagu Sügisball (mis on ka tegelikult päris hea film) või igav ja ülepromotud nagu Nimed marmortahvlil või mittenaljakas nagu Vanad ja kobedad saavad jalad alla.

PS. Minu blogi nimevalik on Henno raamatust mittesõltuv.

Filmiaasta 2008/2009 Vol5: Watchmen

2009. aasta on ulmefännidele, nagu mina, väga hea prognoosiga. Suvel tulevad Star Trek ja Terminator: Salvation ning aasta lõpus Avatar. Aga enne kõiki neid saab võimaluse end tõestada Zack Snyder'i uus film ja tõenäoliselt üks aasta suurim kassahitt Watchmen. 2006 linastunud 300 edu oli Warner Bros'i stuudiole kergeks üllatuseks, kogudes kinodest üle maailma rohkem kui 456 miljonit dollarit. Arvestades, et filmi eelarve oli 65 miljonit ja pardal polnud ühtegi megastaarnäitlejat, on see üsna korralik tulemus. Watchmen'i juures jätkab Snyder samas võtmes nagu 300 puhulgi - graphic novel'i (koomiksilaadne ent täispika romaani mõõtu teos) põhjale filmi lavastamist. On teada tuntud ütlus - kui süsteem töötab, pole seda vaja muuta.

Eesti kinodesse jõuab Watchmen 13. märtsil.

Filmiaasta 2008/2009 Vol4: JCVD

Mainisin selle filmi treilerit tükk aega tagasi siin. Ega ma eriti ei uskunud, et sellest miskit saab. Jean-Claude Van Damme filmid pole kunagi erilised kunstiteosed olnud, eriti viimastel aastatel. Arusaadav, et suhtusin antud teosesse kerge skepisega. Nüüd on JCVD täies pikkuses ära nähtud...ja ausalt öeldes isegi meeldis. Päris tõsiselt. Tegu ei ole kindlasti tüüpilise van Damme filmiga. Esiteks on film peamiselt prantsukeelne ja teiseks mängib Jean-Claude Van Damme iseennast, mitte mingit suvalist over-the-top kangelastüüpi ning kolmandaks on otsest vägivalda kõvasti vähem kui võiks oodata. JCVD on näitleja eneseportree läbi kõverpeegli, vaade minevikku, olevikku ja kergelt ka tulevikku. Päris dokumentaaliks või biograafiaks linalugu pidada ei saa, sest sündmused kerivad lahti ikkagi fiktiivsel taustmaterjalil. Sisu on loogline ja hästi jälgitav. Kellel aega on ja kes on üles kasvanud van Damme, Schwarzenegger'i, Stallon, Willis'e aktsooni taustal, võiks selle filmi ära vaadata. Täitsa hea meelelahutus.

Filmiaasta 2008/2009 Vol3: Avatar

Tühi piparkoogikauss ja üha hapumaks muutuvad mandariinid ostukeskustes vihjavad, et jõulumürgel on taaskord selja taga ning järgmised 12 kuud pole mõtet susse aknalauale jätta. Kuivõrd jõulud tulevad nagunii iga aasta uuesti, polekski ootamine nõnda pikk. Aga peale kuuse ehtimise ja luuletuste lugemise on järgmisete jõulude aegu (täpsemini 18. detsembril) oodata veel midagi. James "Titanic" Cameron'i uus film Avatar jõuab meie ahnete silmapaarideni just vahetult enne 2009 aasta jõule. 3D'na! (IMAX required...I guess). Ja mis kõige parem - tegu on üle pika aja tõelise meistri käe all filmitud suure-eelarvelise kosmose-ulmefilmiga! Aliens valmis 1986, aga on jätkuvalt värske nagu mägiallikas. Paistab, et tegu on parima asjaga peale tule kasutusele võttu. Samas ei ole Cameron 12 aastat ühtegi filmi teinud (v.a. mõned dokumentaalid). Ma loodan, et ta pole oma mojo'd kaotanud.

Nagu näha oli algne linastuskuupäev tunduvalt varasem.

Filmiaasta 2008/2009 Vol2: In Bruges

Lõppenud aasta üks värskemaid komöödiaid oli süsimusta huumorit taltsutav In Bruges. Suurte nimede vahelt ei paistnud pisike indie movie hästi silma ja jäi teenimatult kinokülastajatele võõraks. Film töötab komöödiana ent nalja ei pressita vaatajatele peale, vaid pressitakse välja kui geniaalse stenaariumi derivaat. Keegi ei näitle nagu tahaks jubedalt kildu panna, tekst jõuab vaatajani loomulikult. Samas eks huumorisoon peab sellise filmi jaoks parasjagu treenitud olema. Peale Mamma Mia't ei tasu kohe peale lennata. Ralph Fiennes, Brendan Gleeson ja Colin Farrell teevad kõik suurepärased sooritused nihestunud palgamõrvarite rollides. In Bruges nimetati paar nädalat tagasi ka üheks parima komöödiafilmi Kuldgloobuse nominendiks.

Filmiaasta 2008/2009 Vol1: The Spirit

Frank Miller on mees kelle nime taga seisavad teosed 300 ja Sin City. Pole siis ime, et tema järgmist tööd oodati suure huviga. Esimesel jõulupühal hakkasid kinomasinad surisema ja...
...The Spirit kukkus USA kinodes haledalt kokku. Film, mis ilmselgelt üritas järgida Sin City film noir feelingut ja pakkuda konkurentsi peagi linastuvale Watchmen'le (mis saab olema ülivõimas), teenis kinokülastajate taskutest jõuluaegsel esilinastusel kõigest 8 miljonit dollarit. Filmi üüratu eelarve ja tohutu staaripagasi kõrval on see sama kui visata musta auku veel üks aatom. Ehk siis vähem kui mitte midagi. Frank Miller ilmselgelt ei ole mingi rezissöör, kui Robert Rodriguez tal "käest kinni" ei hoia. Mina isiklikult kavatsen seda filmi vaadata ühel ja ainult ühel põhjusel - Scarlett Johansson näeb posteritel liiga kena välja :)

2009: Head uut aastat!

Tänavu olid pühad pikad. Kavalam ja laisem tööinimene võttis sellest, mis võtta andis ning puhkas kaks nädalat ühtesoodu. Samas targemad ja ettenägelikumad vehkisid verivorsti ja saluudi vahel ka tööd teha, sest uus aasta ei tule majanduslikult kergem kui eelmine ning iga mari on väärt noppimist. Järgmine aastavahetus saab tähistada sajandi esimese dekaadi möödumist. Tegelikult ei ole ilmselt vahet kas 2010 või 2008. Meedia saab teha eriväljaandeid tagasivaatena kümnele möödunud aastale vastandina tavapärasele ühele aastale ja küsida seega Riisalu ja Gräzini käest tavalisest veelgi rohkem kommi. Ja Savisaar laseb 100 000 krooni rohkem vastu taevast kui tänavu.

Eelmise aasta kõige suurem ühisnimetaja oli kindlasti majanduskriis. Kõik vähegi suuremad kaasaegsed indrustriaalriigid said seda vitsa maitsta. Islandil läks eriti halvasti. Lätilgi on vesi ahjus, aga IMF (sh. ka Eesti, mis on iseenesest kas eriti tark või eriti loll liigutus) otsustas Lätile appi tõtata. USA majandus tuleb vast esimesena kriisist välja, sest eeltöö Obama kabineti mootori töö õlitamiseks käib hoogsalt. Kõik paistab sõltuvat Iraagi sõja lõpukuupäevast. Kui see on käbe tulema, siis läheb ilmselt õnneks. Kui mitte, siis on hunt ikka lammaste hulgas ja murrab valimatult edasi. Hiljuti toetas USA valitusus oma autotootjaid ligikaudu 20 miljardi dollariga; ilmselt pankrotistumise ja tööpuuduse suurenemise vältimiseks.

Väga palju väga häid filme esilinastus. Nimetades vaid üksikuid - The Dark Knight, Wall-E, Quantum of Solace, Burn After Reading ja selle blogi nimekaim Mina olin siin, mis on üle pika aja jälle üks korralik Eesti film. Eesti Vabariik sai 90. aastaseks ning ETV näitas, et suudab jätkuvalt kvaliteetmeelelahutust toota. Tuulepealne Maa on suursündmuse vääriline seriaal meie riigi keerulisest ajaloost.