Filmiaasta 2008/2009 Vol12: Fast & Furious

Fast & Furious (2009)


Millest: Brian O'Conner ja Dominic Toretto ühendavad jõud, et maa sisse tampida vihatud heroiinidiiler.

Kes: Režissöör: Justin Lin. Peaosades: Vin Diesel, Paul Walker ja Jordana Brewster.

Arvamus: Härrased käivitage oma autod! Gaas põhja, aga kütust ei ole! F&F on 2009. aasta esimene tõeline pettumus. Treiler oli ülicool. Idee tuua taas kokku algne seltskond The Fast and the Furious'st. Ülicool x2. Film ise...not so much. Las ma selgitan.
F&F ei ole halb film. Eraldiseisvana ehk ilma kolme eelmise osata oleks ta isegi hea film. Aga fakt on, et Kiiretel ja Vihastel on juba olnud 3 filmi. Vähemalt 2 lahedat filmi - mulle meeldis esimene osa, mulle meeldis teine osa ja kolmandat ei ole ma tegelikult näinud... Aga kolmas osa langebki peateemast natuke kõrvale. Igatahes - vihased autod, ilusad naised, karmid mehed ja mis peamine - ahhetama panevad autotrikid. Ideaalne mikstuur lihtsaks, aga nauditavaks möllufilmiks. Esimene osa tabas kõige sellega täkkesse. 2 Fast 2 Furious sõitis lihtsalt kiiluvees järgi, aga ei omanud enam uue auto lõhna.
Sel aastal tuli vana kamp jälle kokku. New model, old parts. Nii seda reklaamiti. Treiler näitas väga lahedat kütuseauto kaaperdamist ja muud hullumeelsust. Aga kurvastusega pidin tõdema, et lahedat actionit jagus ainult esimese 10. minuti tarvis. Kõik edasine möll võinuks pärineda mistahes filmist. Ja mis veel hullem, seda ei olnud üldsegi mitte piisavalt. Ma ei tahtnud näha kahe peategelase kukepoksi, kelle eesmärgid on üllamad. Autod on, siis sõidke, aga ärge mölisege!
Võidusõit vabanenud diilerikohale uue autojuhi leidmiseks rikuti ära intensiivse 3D rastergraafika kasutamise ja närvidele käiva häälega GPS pideva kamandamisega. Filmi lõpus oli kaks korda kõrbes edasi tagasi rallmist (iga loll võib kõrbes kihutada) ja enamus sellest oli tehtud arvuti abiga ning nägi väga odav välja. See ei ole see, mille järgi ma kinno läksin. Kus on mu kurvilised maanteekihutamised, kitsastel tänavatel dragimised, ükskõik mis muud peale tüha kõrbe? KITT sõitis kõrbes, kui oli vaja TurboBoosti demostreerida. Ilmselt oli lihtsam filmida, vähem võimalusi kuhugile sisse sõita. Aga meil on aasta 2009. Mis toimub? Kas trikimehed ei ole vahepeal edasiõppustel käinud?
Milleks on vaja odava arvutigraafikaga kõik ära rikkuda? Milleks on vaja tuua sisse armastatud tegelase surm? Milleks on vaja olla nii tõsine? Tegelikult ka, nalja oleks pidanud rohkem olema. Hoolimata reklaamitud hullumeelsusest võttab Fast & Furious ennast natukene liiga tõsiselt, et olla originaaliväärline.

Järgmine bonditüdruk? ;)

Hinne 5/10

Filmiaasta 2009/2008 Vol11: Crank: High Voltage

Crank: High Voltage (2009)

Millest: Chev Chelios kukub helikopterist alla ja jääb ellu. Aga ainult selleks, et hiinlased saaksid tema organeid ükshaaval müüma hakata. Kõigepealt vahetatakse välja ta süda, mille asemele pannakse üsna algeline kunstsüda. Viimane vajab aga töötamiseks pidevalt voolutoidet. Chelios põgeneb hiinlaste käest ja asub oma südant tagasi võitma. Tulistades ja pekstes läbi kõik, kes teda sel teel takistavad.

Kes: Režisöörid: Mark Neveldine & Brian Taylor. Peaosades: Jason Statham ja Amy Smart.

Arvamus: Esimene Crank oli kui hullumeelse märg unenägu. Jason Statham jooksis, tulistas ja peksis kõiki, kes talle teele ette jäid. No-stop-action. Tempo oli kõrgemal kui taevas ja dialoog oli segasem kui hommikune pohmakas. Aga oli vähemalt märgata filmile omaseid tunnusjooni. Nagu näiteks, küll teisejärguline, aga siiski, sisu. Teine osa on täpselt samasugune...aga astmes 12. Kogemus vaadata High Voltage sarnaneb ilmselt olukorrale, kus sa segada kannutäie musta kohvi sisse pool liitrit puhast adrenaliini ja loputada sellega alla pool tosinat extasy tabletti. Ühesõnaga: Crazzzzzzzzzzzzzzzy!
See ei ole enam film. See on performance. Kui trance muusika saaks olla film, siis oleks ta Crank: High Voltage. Siit ei tasu otsida loogikat. Ta lihtsalt on. Niisama. Sõnad tulevad tegelaste suust, aga neil ei ole tähtust. Lugu räägivad kuulid ja rusikad ja pringid pepud.Sisu, kui nii võib üldse öelda, on tarvilik vaid selleks, et võttekohti vahetada ja tegelased saaksid omavahel one-liner'eid vahetada. Parim näide kui naeruväärne kõik toimuv on: Chev on täielikult ümber piiratud politseinike poolt, kel kõigil sõrm päästikul; kohale sõidab tüüp mopeedil, Chev hüppab sadulasse ja kihutab minema. Politseinikud on nii jahmunud, et unustavad tulistada.

Üks võimalus hommikuseks ergutuseks

Mulle meeldisid kõik need tegelased, keda Chev oma teel kohtas. Nii kirjut ja nii ogarat karakterite punti ei leia kusagilt mujalt. Tourette sündroomiga transvestiit, homo(?)neegrid, muldvana kiimas hiina triaadiboss, palgatõusu nõudvad pornonäitlejad, litsentsita südamekirurg/nurgaarst, mehhiko gangsterid, hoorad, stripparid, motopeded jne. You name it - it's there. Enamus tegevust võeti üles geto taustal, mis andis autentsuse tunnetust.
Mulle meeldis ka, et see film ei tundnud sõna "ei". Kõik mis režissööriduol pähe tuli, ilmselt ka ära realiseeriti. Autoaku klemmi keele külge ühendamine kunstsüdame laadimiseks. Check. Avalik kepp hipodroomil. Check. Elus inimpea elustamisaparatuuriga akvaariumis. Check.

Hinne 4/10

Filmiaasta 2009/2008 vol10: Watchmen (kinos käidud)

Watchmen (2009)

Millest: Alternatiivne reaalsus. 80'ndad. Külm sõda. Superkangelased on osa USA igapäevaelust. Üks kunagine superkangelane tapetakse, mis vallandab igavaima superkangelaste filmiloo ever made.

Kes: Režissöör: Zack Snyder. Peaosades: Billy Crudup, Jeffrey Dean Morgan, Patrick Wilson, Jackie Earle Haley ja Malin Akerman.

Arvamus: Ma olen ära näinud pea kõik viimase 10 aasta superkangelaste filmid. Alates X-Men'st ja Spiderman'st lõpetades The Dark Night ja Ironman'ga. Pean tõdema, et Watchmen on selles liigas konkuretsitult halvim. Kinosaalis maha istudes olid lootused laes. Snyderi 300 oli over-the top-crazy-fun-action.
Avasteen andis lootust sama kaliibriga elamuseks. Kerge madistamine korteris, segastel põhjustel mõrv ja kohe järgnevad avatiitrid olid hästi kokku pandud. Ja siis hakkasid tegelased rääkima. Nad rääkisid kohe palju. Ma ei ütle, et tekst oli halvasti kirjutatud - siia filmi sobis morn toon väga kenasti. Aga seda oli väga raske jälgida ja seedida. Lugu hüppas pidevalt edasi tagasi filmimineviku ja -oleviku vahel. Keskne tegelane vahetus iga natukese aja tagant. Film hakkas venima. Ma arvangi, et filmi peamine komistuskivi oli liigne pikkus - üle kahe ja poole tunni. Võibolla ma olin valesti häälestatud. Ma tulin vaatama kick-ass superhero-movie't, aga sain kaks ja pool tundi arutelu inimkonna enesehävitusliku loomuse üle. Mõne üksiku action-steeniga.
Kunstlilselt oli kõik paigas ja selgelt näha, et 150 miljonit eelarvet oli siiski kuhugi pandud. Effektid olid viimase peal kenad, võttepaigad ja kostüümid detailsed. 80'ndate stiil oli kindlalt paigas. Taustamuusika oli fifty-sixty. 99 Luftbaloons...idee poolest ta ju sobis oma steeni täitma, samas oli ta eelnevalt kinnistunud karmi looga veidras vastuolus. Maitse asi.

Mida sina öösiti teed?

Rorschach vanglast päästmine kindlasti oli filmi highlight. See ja Malin Akerman Silk Spectre II kostüümis :) Kõneainet pakkus ka Billy Crudup'i sinine meesorgan, mis mõne hetke päris avalikku ekraaniaega sai. Ja seksikaadrid olid üsna kuumad. Aga ega film asjata alla 16-aastastele keelatud polnud. Hoolimata sellest, et võitlust/kaklust oli ekraanil minimaalselt, on tegu siiski äärmiselt vägivaldse filmiga. Nõrgema närvikavaga inimesed võiksid eemale hoida.

Jaanuari eelpostis kirjutasin ma nii:

...Zack Snyder'i uus film ja tõenäoliselt üks aasta suurim kassahitt Watchmen.

Ettekuulutus ei saanud tõeks. Esinädalavahetus USA's tõi sisse 55 miljonit dollarit. Praeguseks hetkeks on üle maailma kokku krabatud 181 miljonit dollarit. Arvestades, et filmis pole ühtegi A-level näitlejat ning film põhineb küllaltki tundmatul algmaterjalil pole see vast kõige hullem tulemus. Samas filmi eelarve üksinda oli juba 150 miljonit. Lisades sinna hulka veel levituskulud ja reklaami, siis WB jäi hetkel ikkagi miinusesse. Lootust on, et DVD müük annab korraliku panuse kulude/tulude nulli viimiseks.

Hinne: 5/10

Filmiaasta 2009/2008 Vol9: Slumdog Millionaire

Slumdog Millionaire (2008)

Millest: Mumbai noormees Jamal arreteeritakse kahtlustatuna pettuses Miljonimängu saates. Oma süütuse tõestamiseks räägib ta ära iga vastatud küsimuse tagamaad...mis sisuliselt tähendab tema elulugu.

Kes: Režisöör: Danny Boyle Peaosades: Dev Patel ja Freida Pinto.

Arvamus: Ma hakkasin sellele filmile rohkem tähelepanu pöörama alles siis kui ta tõi koju nii parima filmi Kuldgloobuse kui Oscari. Enne seda tõrjus mind imelik pealkiri + India ületoon (kunagi ammu TV1 näidatud India filmid jätsid suhu paha meki) + Danny Boyle eelmine töö Sunshine oli igavam kui diferentsiaalvõrrandid. Aga huvi kasvas siiski näha, mis selles filmis Oscarit vääris. Ja ma nägin. Ja oli väga hea. Kas nüüd just nii hea, et kõigi nende auhindadega üle kullata...see on vaieldav. Päris mitu elementi jäid tegevustikus ebaselgeks. Ma ei hakka neid siin üles loetlema, sest tegu on rohkem iluvigadega ja üldiselt filmivaatamist ei sega.
Sisu oli mõnusas lihtsalt avatavas pakendis - what you see is what you get. Väga kaasa mõtlema ei pidanud, samas igav ka kordagi ei hakanud. Film mängiski rohkem emotsiooni peale, mida toetas suurepäraselt valitud muusika(stiil) ja oskuslik kaameratöö. Ilus armastuslugu, nagu üks India film olema peab. Inglise kastmega üle valatud.
Paar nädalat hiljem peale esimest vaatamist käisin filmi koos sõpradega veel kord üle. Ikka oli hea. Aga nõrgad kohad paistsid selgemini kätte. Kõige rohkem häiris mind põhiline süžeekäivitaja - arreteerimine ja ülekuulamine kahtlustatuna Miljonimängus petmises. Ma ei tunne küll India õigussüsteemi, aga nii julmalt sõna otseses mõttes kott pähe tõmmati ja elektriga ülestunnistust välja piinata - see tundus liiga julm, isegi kui ta oleks mängus petnud.

Hinne: 8,5/10

Filmiaasta 2009/2008 Vol8: The Curious Case of Benjamin Button

The Curious Case of Benjamin Button (2008)



Millest: Lugu mehest Benjamin Button'st, kes hakkab vananema tagurpidi ja mis see endaga kaasa toob.

Kes: Režisöör: David Fincher Peaosades: Cate Blanchett ja Brad Pitt.

Arvamus: David Fincher nailed it. Brad Pitt nailed it. Cate Blanchet nailed it. End of story :) Sellele filmile läksin vastu puhta lehena, v.a. mõned väiksed kõlakad...nagu näiteks 13 Oscari nominatsiooni... Lisaks kuulsin eelnevalt, et TCCoBB sarnaneb Forrest Gump'le. Tõsi ta on - mõlemad filmid on superhead. Leiab ka muid ühiseid jooni, aga tegu on siiski kahe erineva filmiga. Samas kui sulle meeldis Forrest, siis meeldib sulle kindla peale ka Button. Jutt, et film on liiga pikaks venitatud, on vale. Kui, siis kümme minutit algust võib mõne ülikärsitu vaataja eemale peletada. Värvikad karakterid ja värskena mõjuvad süzeeliinid hoiavad kuni lõpuni tugevasti enda küljes kinni. Muide see on teine järjestikune film, kus Tilda Swinton ja Brad Bitt koos näitlevad. Eelmine ühisprojekt siis Burn After Reading (äärmiselt naljakas spioonifilm). Swinton hakkab mulle näitlejana järjest rohkem meeldima.

Hinne: 10/10

Filmiaasta 2008/2009 Vol7: Dr. Horrible's Sing-Along Blog

Fakt number üks: Joss Whedon on geenius. Vähemalt, mis puudutab televisooni. Firefly, Buffy the Vampire Slayer ja Angel on kõik suurepärased sarjad. Fakt number kaks: 2007 aasta lõpus ja 2008 alguses oli Hollywoodis paanika. Stenaristid steikisid ja nõudsid rohkem raha, eriti mis puudutas DVD'de müügi pealt saadavat kasumit ja Internetis streamitavat meediat. Stenaristide ühing kuulutas, et ükski nende liige ei tohi produtsentide ühinguga läbirääkimiste ajal kirjutada tekste ei filmidele ega sarjadele. Keeld ei laienenud aga Internetis esitletavale meediale, sest nii uuele meediumile lepingud puudusid.

Nii otsustaski Joss Whedon oma kaaskondlastega sel segaduste ajal niisama tühja passimise asemel lavastada ja levitada Internetis superkangelaste lühimuusikali Dr. Horrible's Sing-Along Blog. Eelarve oli pea olematu ja näitlejad antsid oma panuse lihtsalt heast tahtest.

Mingisuseid erilisi lootusi projekti edukuse kohta ei olnud. Kuid kui esimene peatükk (Act I) kodulehel huvilistele kättesaadavaks tehti, kukkus lehekülge üleval hoidev server ülekoormuse käes lihtsalt kokku. Huviliste arv ületas kõik ootused. Ka kahte järgmist peatükki (Act II ja Act III), mis koos esimesega moodustavad ühtse terviku, saatis meeletu edu. Vähe sellest, iTunes'i veebipoe virutaalsetelt riiulitelelt krahmati soundtrack'i miljonite kaupa, tuues tegijatele sisse ligikaudu 2,6 miljonit dollarit. Lisaks igasugune muu ninn-nänn (T-särgid jms.) ja loomulikult 2008. aasta lõpus ilmunud ja ohtralt lisamaterjali sisaldav DVD, mis näiteks Amazon.com veebipoes on ülipopulaarne. Isegi Time ajakiri tunnustas Whedoni projekti ja paigutas selle 15ndale kohale 2008. aasta saavutuste hulgas. Kui kõik see tundub järjekordse üldise hullusena, siis tõepoolest, seda ta on. Aga hea põhjusega, sest Dr. Horrible's Sing-Along Blog on 2008. aasta üks kõige lahedamaid filme. Mina olen seda 42. minutit puhast geeniaalsust mitu korda uuesti vaadanud ja jätkuvalt on see sama värske ja naljakas kui esimesel korral. Kõik, kes elavad USA's saavad seda vaadata täiesti tasuta siit. Kes hetkel ameerika pinnal ei resideeru, võib appi võtta näiteks Youtube'i.

Sisust ei tahaks nagu eriti midagi rääkida, kõige parem on see ise ära vaadata. Ärge saage minust valesti aru, tegu ei ole Wall-E stiilis universaalse asjaga. Kõigile inimestele ja vanusegruppidele see loomulikult ei sobi, aga vähemalt nakkavate muusika ja laulude pärast võiks igaüks vähemalt korra pilgu peale visata. Ja siis amazonist DVD tellida :D

Väike stiilinäide Act II'st (pilt on veidi mõlkis).

Filmiaasta 2008/2009 Vol6: Mina olin siin

2007 aasta tekitas furoori noorte koolielu pahupoolt lahkav Klass, eelmisel aastal jätkas mõtteliselt sama rida noorkurjategija nähtamatusse maailma tungiv Mina olin siin. Film põhineb Sass Henno samanimelisel raamatul, mis on 2004. aasta romaanivõistluse võitja. Tegevus on hoogne, korralikult kokku lõigatud, loogiline ja sujuv ehk ilma eesti filmidele nii omaste toestamata sisuhüpeteta. Ekraanil nähtav kuritegeliku maailma kaardinatagune tundub loogiline või vähemalt loogiline tavainimese vaatevinklist. Vägisi tuleb pähe mõte, et alusmaterjaliks on kunagise kurjategija avameelne ülestunnistus 90ndate (tegelikult jäi tegevustiku ajastu üsna ähmaseks) vägitegudest. Ometi olevat Sass Henno vägagi ontlik noormees ja romaani lehti täitvat ainult fantaasia. Peaosas mängib Rasmus Kaljujärv (jap, seesama Toomas Roo Tuulepealse Maa'st) ja teeb seda usutavalt. Kõigile meessoo esindajatele pakub silmarõõmu Hele Kõre. Ent eriline pärl on Tambet Tuisk Olari rollis. Sellist vägivaldset resti ikka annab mängida. Igatahes soovitan - film, mida pole mõtet läbi vaadates häbiga voodi alla peita. See on eesti film, millele on võimalik tõesti kaasa elada. See ei ole liiga filosoofiline nagu Sügisball (mis on ka tegelikult päris hea film) või igav ja ülepromotud nagu Nimed marmortahvlil või mittenaljakas nagu Vanad ja kobedad saavad jalad alla.

PS. Minu blogi nimevalik on Henno raamatust mittesõltuv.

Filmiaasta 2008/2009 Vol5: Watchmen

2009. aasta on ulmefännidele, nagu mina, väga hea prognoosiga. Suvel tulevad Star Trek ja Terminator: Salvation ning aasta lõpus Avatar. Aga enne kõiki neid saab võimaluse end tõestada Zack Snyder'i uus film ja tõenäoliselt üks aasta suurim kassahitt Watchmen. 2006 linastunud 300 edu oli Warner Bros'i stuudiole kergeks üllatuseks, kogudes kinodest üle maailma rohkem kui 456 miljonit dollarit. Arvestades, et filmi eelarve oli 65 miljonit ja pardal polnud ühtegi megastaarnäitlejat, on see üsna korralik tulemus. Watchmen'i juures jätkab Snyder samas võtmes nagu 300 puhulgi - graphic novel'i (koomiksilaadne ent täispika romaani mõõtu teos) põhjale filmi lavastamist. On teada tuntud ütlus - kui süsteem töötab, pole seda vaja muuta.

Eesti kinodesse jõuab Watchmen 13. märtsil.

Filmiaasta 2008/2009 Vol4: JCVD

Mainisin selle filmi treilerit tükk aega tagasi siin. Ega ma eriti ei uskunud, et sellest miskit saab. Jean-Claude Van Damme filmid pole kunagi erilised kunstiteosed olnud, eriti viimastel aastatel. Arusaadav, et suhtusin antud teosesse kerge skepisega. Nüüd on JCVD täies pikkuses ära nähtud...ja ausalt öeldes isegi meeldis. Päris tõsiselt. Tegu ei ole kindlasti tüüpilise van Damme filmiga. Esiteks on film peamiselt prantsukeelne ja teiseks mängib Jean-Claude Van Damme iseennast, mitte mingit suvalist over-the-top kangelastüüpi ning kolmandaks on otsest vägivalda kõvasti vähem kui võiks oodata. JCVD on näitleja eneseportree läbi kõverpeegli, vaade minevikku, olevikku ja kergelt ka tulevikku. Päris dokumentaaliks või biograafiaks linalugu pidada ei saa, sest sündmused kerivad lahti ikkagi fiktiivsel taustmaterjalil. Sisu on loogline ja hästi jälgitav. Kellel aega on ja kes on üles kasvanud van Damme, Schwarzenegger'i, Stallon, Willis'e aktsooni taustal, võiks selle filmi ära vaadata. Täitsa hea meelelahutus.

Filmiaasta 2008/2009 Vol3: Avatar

Tühi piparkoogikauss ja üha hapumaks muutuvad mandariinid ostukeskustes vihjavad, et jõulumürgel on taaskord selja taga ning järgmised 12 kuud pole mõtet susse aknalauale jätta. Kuivõrd jõulud tulevad nagunii iga aasta uuesti, polekski ootamine nõnda pikk. Aga peale kuuse ehtimise ja luuletuste lugemise on järgmisete jõulude aegu (täpsemini 18. detsembril) oodata veel midagi. James "Titanic" Cameron'i uus film Avatar jõuab meie ahnete silmapaarideni just vahetult enne 2009 aasta jõule. 3D'na! (IMAX required...I guess). Ja mis kõige parem - tegu on üle pika aja tõelise meistri käe all filmitud suure-eelarvelise kosmose-ulmefilmiga! Aliens valmis 1986, aga on jätkuvalt värske nagu mägiallikas. Paistab, et tegu on parima asjaga peale tule kasutusele võttu. Samas ei ole Cameron 12 aastat ühtegi filmi teinud (v.a. mõned dokumentaalid). Ma loodan, et ta pole oma mojo'd kaotanud.

Nagu näha oli algne linastuskuupäev tunduvalt varasem.

Filmiaasta 2008/2009 Vol2: In Bruges

Lõppenud aasta üks värskemaid komöödiaid oli süsimusta huumorit taltsutav In Bruges. Suurte nimede vahelt ei paistnud pisike indie movie hästi silma ja jäi teenimatult kinokülastajatele võõraks. Film töötab komöödiana ent nalja ei pressita vaatajatele peale, vaid pressitakse välja kui geniaalse stenaariumi derivaat. Keegi ei näitle nagu tahaks jubedalt kildu panna, tekst jõuab vaatajani loomulikult. Samas eks huumorisoon peab sellise filmi jaoks parasjagu treenitud olema. Peale Mamma Mia't ei tasu kohe peale lennata. Ralph Fiennes, Brendan Gleeson ja Colin Farrell teevad kõik suurepärased sooritused nihestunud palgamõrvarite rollides. In Bruges nimetati paar nädalat tagasi ka üheks parima komöödiafilmi Kuldgloobuse nominendiks.

Filmiaasta 2008/2009 Vol1: The Spirit

Frank Miller on mees kelle nime taga seisavad teosed 300 ja Sin City. Pole siis ime, et tema järgmist tööd oodati suure huviga. Esimesel jõulupühal hakkasid kinomasinad surisema ja...
...The Spirit kukkus USA kinodes haledalt kokku. Film, mis ilmselgelt üritas järgida Sin City film noir feelingut ja pakkuda konkurentsi peagi linastuvale Watchmen'le (mis saab olema ülivõimas), teenis kinokülastajate taskutest jõuluaegsel esilinastusel kõigest 8 miljonit dollarit. Filmi üüratu eelarve ja tohutu staaripagasi kõrval on see sama kui visata musta auku veel üks aatom. Ehk siis vähem kui mitte midagi. Frank Miller ilmselgelt ei ole mingi rezissöör, kui Robert Rodriguez tal "käest kinni" ei hoia. Mina isiklikult kavatsen seda filmi vaadata ühel ja ainult ühel põhjusel - Scarlett Johansson näeb posteritel liiga kena välja :)

2009: Head uut aastat!

Tänavu olid pühad pikad. Kavalam ja laisem tööinimene võttis sellest, mis võtta andis ning puhkas kaks nädalat ühtesoodu. Samas targemad ja ettenägelikumad vehkisid verivorsti ja saluudi vahel ka tööd teha, sest uus aasta ei tule majanduslikult kergem kui eelmine ning iga mari on väärt noppimist. Järgmine aastavahetus saab tähistada sajandi esimese dekaadi möödumist. Tegelikult ei ole ilmselt vahet kas 2010 või 2008. Meedia saab teha eriväljaandeid tagasivaatena kümnele möödunud aastale vastandina tavapärasele ühele aastale ja küsida seega Riisalu ja Gräzini käest tavalisest veelgi rohkem kommi. Ja Savisaar laseb 100 000 krooni rohkem vastu taevast kui tänavu.

Eelmise aasta kõige suurem ühisnimetaja oli kindlasti majanduskriis. Kõik vähegi suuremad kaasaegsed indrustriaalriigid said seda vitsa maitsta. Islandil läks eriti halvasti. Lätilgi on vesi ahjus, aga IMF (sh. ka Eesti, mis on iseenesest kas eriti tark või eriti loll liigutus) otsustas Lätile appi tõtata. USA majandus tuleb vast esimesena kriisist välja, sest eeltöö Obama kabineti mootori töö õlitamiseks käib hoogsalt. Kõik paistab sõltuvat Iraagi sõja lõpukuupäevast. Kui see on käbe tulema, siis läheb ilmselt õnneks. Kui mitte, siis on hunt ikka lammaste hulgas ja murrab valimatult edasi. Hiljuti toetas USA valitusus oma autotootjaid ligikaudu 20 miljardi dollariga; ilmselt pankrotistumise ja tööpuuduse suurenemise vältimiseks.

Väga palju väga häid filme esilinastus. Nimetades vaid üksikuid - The Dark Knight, Wall-E, Quantum of Solace, Burn After Reading ja selle blogi nimekaim Mina olin siin, mis on üle pika aja jälle üks korralik Eesti film. Eesti Vabariik sai 90. aastaseks ning ETV näitas, et suudab jätkuvalt kvaliteetmeelelahutust toota. Tuulepealne Maa on suursündmuse vääriline seriaal meie riigi keerulisest ajaloost.