Militarism ja turism, kes neid suudaks lahutada

Skyland sai täna kutse külastada üht aktiivse puhkuse veetmise kompleksi (sry, ei oska sellele kohale paremat nimetust anda, süüdistage hilist kellaaega). Kui me kohale jõudsime, siis oli päike juba loojunud ja pimedus hakkas maad võtma. Hämaras oli raske kõiki ehitisi adekvaatselt hoomata ja minu hinnang kompleksile võis sellevõrra langeda. Kõige esimene objekt, mida meile demonstreeriti oli väidetavalt ainukene Eestis eksisteeriv NATO standarditele vastav harjutusrada. Teate ju küll, selline nagu filmidest nähtud - seinad, millest üle ronida, traadid, mille alt läbi roomata, veetakistused, millest läbi sumbata jms. Rada pidi isegi nii hea olema, et Kaitseliit käib seal harjutamas ning on üks Erna retke osadest. Mina ei saanud aru, mis seal nii erilist oli, et ei sõjavägi ega Kaitseliit ega ükskõik kes teine, ei ole suutnud sarnast konstruktsiooni kokku panna. Mõne meetri kõrgune torn raja alguses oli vast keerulisim element valmis ehitada. Ülejäänu suudab iga vähegi naela ja haamrit käes hoidnud mehepoeg kokku klopsida. Sisuliselt oli seal paar erinevas mõõdus jalgpallivärava raami ja paar töödeldud puulatti. Võibolla on see ebaadekvaatne hinnang, kuivõrd päevavalgust oli järele jäänud näpuotsatäis ja maad kattis päris korralik lumevaip, aga see on minu hinnang sellegipoolest.
Tagapool oli terve trobikond erinevaid lasketiire erinevatele relvadele ja erineva vajadusega liikuda ühest kohast teise (teatelaskmine?). Sõda saab seal korralikult mängida, pluss omanik ütles omavat ka täiesti töökorras soomukit. Ööbimisvõimalusi olevat 150nele inimesele, vajadusel rohkemailegi. Stressi väljaelamiseks täiesti sobiv paik, keset pakse metsi.
Üldiselt võis reisiga rahule jääda, seda enam et ma sain tasuta süüa, mis on alati hea näitaja :)