Tasuta porno (ka alla 18. aastased võivad klikkida):
http://www.biertijd.com/mediaplayer/?itemid=3954
2007/10/31
Fotonädal: II foto
Suvel sai Musta Mere ääres käidud. Jube palav oli, aga see-eest väga huvitav. Eriti eksootika oli Serbia külastus. Aga kõige kaunim linn, milles me viibisime, oli kahtlemata Budapest. Tänane foto ongi tehtud Budapestis parlamendihoonest. Võibolla peaks sellest reisist siia blogisse vähe pikemalt kirjutama, kuni veel enam-vähem kõik meeles on.
2007/10/30
Fotonädal: I foto
Täna käivitub minu blogi paljudest eriprojektidest esimene: fotonädal. Kogu selle nädal jooksul postitan ma iga päev (või siis öö, nagu praegu) ühe oma parimatest fotodest. Fotod ilmuvad bloggisse meelevaldses järjekorras ja mingit püramiidi top 7'st 1'ni ma laduda ei kavatse, küll aga moodustavad postitatavad fotod minu Klõpsude Top 7. Antud top ei pretendeeri absoluutsele paremikule, sest ühtegi inimestega fotot ma postitada ei kavatse. Ilma luba küsimata fotode avalik esitamine käib minu põhimõtete vastu. Palun veel tähele panna, et minu kaamera on korralik kompakt, aga siiski mitte üldse peegel. Nii et überteravaid pilte ilveste keerukast armumängust kahekordse vikerkaare taustal ei tasu siit oodata. Küll aga kõike muud :)
Esimene pilt saab olema tore nagu linnuke oksal. Sõna otseses mõttes. Ilmselt otsis ta mõnusat pesapaika või kena kaasat, kellega koos paar pisikest kuldnokka üles kasvatada.
Esimene pilt saab olema tore nagu linnuke oksal. Sõna otseses mõttes. Ilmselt otsis ta mõnusat pesapaika või kena kaasat, kellega koos paar pisikest kuldnokka üles kasvatada.
2007/10/29
Päeva tera
K: Mis vahe on optimistil ja pessimistil?
V: Optimist teab, et kaks pluss kaks on neli. Pessimist teab ka, aga arvab, et seda on ikkagi liiga vähe.
V: Optimist teab, et kaks pluss kaks on neli. Pessimist teab ka, aga arvab, et seda on ikkagi liiga vähe.
2007/10/28
Selleks aastaks võib vist talvehooaja alguse avatuks kuulutada; saare käigud on selleks aastaks otsas (vist?). Viimane külastus väina taha päädis vanaisa juubeli tähistamisega. Täitsa vahva oli. Sai kuulda värvikaid ajaloolisi seiku mõne Muhu saare elaniku tegemistest. Eredaim oli vast lugu mehest, kes propageeris II MS vene ja saksa sõjaväes teenides "1000. aasta rahuriigi" ideed ja saatis vastavasisulisi kirju nii Hilterile kui Stalinile...irw :)
Külaliste lahkudes sai pidu vaikselt edasi peetud veidi väiksemas seltskonnas. Põhjalikult arutati läbi järgmisel ööl ees seisnud kellakeeramise probleemid kui ka internetiühenduse kaabelduse optimeerimine. Mõtteselguse huvides rüübati kõrvale mahedat veini ja ka kraadi võrra kangemat kraami. Lõpuks otsustati, et hommik on õhtust targem ja eks hommikul näha ole, kuhupoole need kellad keeratud on.
Külaliste lahkudes sai pidu vaikselt edasi peetud veidi väiksemas seltskonnas. Põhjalikult arutati läbi järgmisel ööl ees seisnud kellakeeramise probleemid kui ka internetiühenduse kaabelduse optimeerimine. Mõtteselguse huvides rüübati kõrvale mahedat veini ja ka kraadi võrra kangemat kraami. Lõpuks otsustati, et hommik on õhtust targem ja eks hommikul näha ole, kuhupoole need kellad keeratud on.
2007/10/20
Saaremaa ralli (2. ja 3. päev)
Ralli teine päev algas vara-vara. Kaugelt enne päiksetõusu. Esimene katse algas juba pool kaheksa ja enne seda tuli veel süüa-juua ning loomulikult katsele kohale sõita. Kui praekartulid, puder või jogurt (kuidas kellelgi) naha vahele olid aetud, siis riidesse ja ralli poole ajama. Hommikused sirutusharjutused jäid küll tegemata, aga see-eest sai üle kraavide vaatluspositsioonidele liikudes kaugushüpet harjutada. Ettenägelikumad olid ennast varustanud kummisaabastega, mis polnud aga pooltki nii huvitavad kui iseendale panustamine, kui heas hüppevormis tegelikult ollakse. Panused olid kõrged ja vesi oli veel kõrgemal, aga õnneks ei olnud vaja isiklikke rekordeid hüpata ja sokid jäid kuivaks. Meie vaatluspositsioon oli väga hea - pikk kurv oli täies ulatuses hästi jälgitav ja fotografeeritav. Autode vahepeal täitsid n.ö "reklaamipausi" osa mitmed hilinevad pealtvaatajad, kes üritasid rallirada ja pealtvaatamispositsioone eraldavast laiast kraavist üle hüpata, ent hindasid oma võimeid üle ja maandusid teise kalda asemel külma kraavivette. See kolm tundi möödusid palju kiiremini kui eelmise õhtu linnakatse ja juba tulidki kurvist nähtavale GAZ-rallikad, mis tähistasid kiiruskatse lõppu.
Kui meie järgmisele katsele jõudsime siis oli see juba alanud ja parimad kohad pealtvaatajaid täis. Me ei lasknud end sellest häirida ja lasime hea maitsta kaasa pakitud toidu- ning joogikraamil: (rohelistel) banaanidel, vorstidel, porganditel (väga hea mõte muide) ja soojal teel (über hea mõte, suht loogiline valik ka muidugi). Et väga head vaatekohad olid juba võetud , siis tuli mõte liikuda edasi parematele jahimaadele ja nii ka tegime. Leidsime hea vaateplatvormi ühe künka otsas, kus oli hea päikese käes peesitades ja Vana Tallinat rüübates mööduvatele rallikattele kaasa elada.
Oriküla katsele jõudsime me jällegi liiga vara ja esimene auto andis ennast päris kaua oodata. Vahepeal sai jälgida ralli korraldusmeeskonna "suurepärast" arusaamist ralliohutusest, täpsemalt sise- ja väliskurvidest. Kummal pool on ohutum? Täpselt nii - väliskurvis! Sinna ka rahvas aeti, sest seal on ju ohutu! Eks? Seal katsel sai jällegi hoolega pilte tehtud; seda, mida tohtis ja seda, mida tegelikult ei tohtinud. Igatahes väsitas see katse päris põhjalikult ära ning viimase katse ja autasustamise jätsin ma vahele ning läksin hoopis kalli sugulase juurde ralliväsimust välja puhkama. Hommikul oli vara ärgatud ka ju...
Järgmine päev oli kodusõidu päev. Enne sai veel Kuressaare lossis ralliteemalist väljapanekut uudistamas käidud. Kindluse mõttes sai põder ja tema sõbrad ka üle vaadatud, et ega nad ometi putket pole teinud.
Kui meie järgmisele katsele jõudsime siis oli see juba alanud ja parimad kohad pealtvaatajaid täis. Me ei lasknud end sellest häirida ja lasime hea maitsta kaasa pakitud toidu- ning joogikraamil: (rohelistel) banaanidel, vorstidel, porganditel (väga hea mõte muide) ja soojal teel (über hea mõte, suht loogiline valik ka muidugi). Et väga head vaatekohad olid juba võetud , siis tuli mõte liikuda edasi parematele jahimaadele ja nii ka tegime. Leidsime hea vaateplatvormi ühe künka otsas, kus oli hea päikese käes peesitades ja Vana Tallinat rüübates mööduvatele rallikattele kaasa elada.
Oriküla katsele jõudsime me jällegi liiga vara ja esimene auto andis ennast päris kaua oodata. Vahepeal sai jälgida ralli korraldusmeeskonna "suurepärast" arusaamist ralliohutusest, täpsemalt sise- ja väliskurvidest. Kummal pool on ohutum? Täpselt nii - väliskurvis! Sinna ka rahvas aeti, sest seal on ju ohutu! Eks? Seal katsel sai jällegi hoolega pilte tehtud; seda, mida tohtis ja seda, mida tegelikult ei tohtinud. Igatahes väsitas see katse päris põhjalikult ära ning viimase katse ja autasustamise jätsin ma vahele ning läksin hoopis kalli sugulase juurde ralliväsimust välja puhkama. Hommikul oli vara ärgatud ka ju...
Järgmine päev oli kodusõidu päev. Enne sai veel Kuressaare lossis ralliteemalist väljapanekut uudistamas käidud. Kindluse mõttes sai põder ja tema sõbrad ka üle vaadatud, et ega nad ometi putket pole teinud.
Saaremaa ralli 2007 (1. päev)
Nii. Esimene ametlik postitus siis. Nädal aega tagasi sai käidud Saaremaal kohalikku rallit vaatamas ja kuna kõik teised mulle teadaolevad asjaosalised on oma muljeid juba blogginud, siis ei saa minagi maha jääda.
Kõik sai alguse sellest, et minu viimane rallimälestus jääb kusagile väga kaugele noorusesse (nagu ma praegu oleks jube vana :P) ja et Mulgi ralli traagilistel põhjustel katkesti, siis tuli jalad selga võtta (tegelikult küll bussipilet osta) ja saarele minna. Lisaks oli mul väike salasoov esimest korda elus ka rallipilti teha. Möödatuhisevaid autosid on ikka teine tera pildistada kui loodusmaastikku või suvalisi peopilte.
Mõeldud-tehtud. Kalli sugulase juures oli öömaja ja toitlustus ka olemas (tänud sulle selle eest!). Tallinnast bussi peale ja sõit võis alata. Kuni Virtsuni oli sõit vägagi rahulik ja traditsiooniline, kui mitte arvestada kahte noort "kuldsuud", kes minu selja taga kõigile toredas saare murrakus "ära panid." Järgmine kord ma vist istun ikka piletil märgitud kohale. Aga nagu mainitud läks sõit Virtust alates selgelt toonilt üle valgeks müraks.
Kõigepealt olid järjekorrad pikemad kui euroseadused. Nii bronni kui tavaline rida olid ligilähedaselt samal maal. Bussijuht oli õige mees ja arvas, et nii ei lähe kohe üldse ja tekitas juurde veel kolmanda sõidurea ning hakkas vaikselt ent kindlameelselt sadama poole rühkima. Kuigi sadamas käisid mingisugused kaevetööd ja seesamune kolmas sõidurida oli kõike muud kui bussi jaoks sobiva laiusega, ei heidutanud see meie vaprat "kaptenit", seda enam, et bussirahvas teda takka õhutas. Siis äkki ilmus puhtast õhust nagu härjapõlvlane "pläuhh" mingi politseinik ja hakkas õiendama, et mis see siis nüüd olgu. Et kas me ei näe, et teeperved on kõik väga sügavalt üles kaevatud/kaevatakse ja üleüldse ei ole kolmandat sõidurida ette nähtud. Teiste sõnadega - mingu me tagasi järjekorda. Bussijuht, kaval rebane, vastas: "Ja-jaa, kohe-kohe! Ma...lähen...keeran...seal...pool (eespool) ringi. Kõik saab tehtud." Viis minutit hiljem oli meie buss kenasti sadamas. Kolmandas reas. Üksinda. No ei olnud lihtsalt kusagil ringi pöörata! Ausõna! :P
Ei tea kas just politseiniku narrimisest tekkinud pahast karmast või mingil muul põhjusel sõitis Regula otse meie nina eest Kuivastu poole minema. Sadamas hakkasid ka ilmnema ilmatupikkade järjekordade põhjused. Vähe sellest et oli Saaremaa ralli avapäev+reede, oli ka Ilmataat vähe pahuras tujus ja lõõtsutas tuult nii kuidas jaksas. Oli väga koomiline jälgida väikese Kõrgelaiu püüdlusi randuda. Tuli teine sadamakaile üsna lähedale ja "põrkas" sealt nagu pingi-pongi pall laia kaarega Kuivastu poole tagasi, et siis uuesti proovida end möllava tormi üle kehtestada ja kai juurde ankur vette lasta. Nii käis ta mitu korda edasi-tagasi, enne kui asjaga maha sai ja minu seljatagustel noortel saarlastel oli nalja ja ütlemist kui palju. Mingil hetkel tuli teade, et järgmine praam läheb saare poole uuesti alles 2 tunni pärast. Täpselt nii ka oli. Kahe tunni pärast võttis Regula meid oma kaitsva hõlma alla ja viis kenasti üle väina. Eriti tore oli veel see, et sadamahoone meeste WC uksel ilutses silt "Ei tööta. Veeavarii." Nojah...way to go Leedo!
Hea oli see, et ma lõpuks kenasti Kuressaare bussijaama kohale jõudsin. Olgugi, et paaritunnise hilinemisega. Halb oli see, et kuna reis venis oodatust pikemaks, siis see ajas mõne mehe nii sügavasse masendusse, et tee termosed pandi kõrvale ja kaasa pakitud hundijalaveel võeti punn maha. Siis ei läinud enam kaua aega kui üks mees hakkas arvama, et tema ongi nüüd "Virumaa kõige parem ratsutaja" ja üldse kõige vahvam mees ilma peal ning kõik kes nii ei arva, peaks tuleriidale saatma. Oma vastasteks valis ta millegipärast bussi kõige suuremad ja raskemad mehed. Kogu see teater meenutas distantsilt haukuvat väikest karvast krantsi ja veidi eemal magavaid tiigreid. Nähes, et asi ei lähe nii nagu plaanitud istus krants oma kohale tagasi ja jäi lõpuks täitsa vait.
Igatahes Kuressaare bussijaamas oli mul vastas "hull tibi ja tema Lennuk" a.k.a murueit ja tema auto. Veidi aja pärast maandusime Kõljala mõisas, kus oli juba täies hoos ralli esimene kiiruskatse. P. oli juba ees ootamas, aga et temani jõuda tuli lahendada keerukas ülesanne -
avada aiavärav ja sealt läbi minna :P Peale pikka arutelu see ka õnnestus; aga olgem ausad, tegu oli siiski kommunikatsiooniveaga, sest värav ei ole siiski auk, mida meid juhendati leidma, vaid ikkagi värav. Kiiruskatse ise oli tore, kuigi mulle esialgu tundus, nagu oleks mind tundmatus kohas vette visatud. Veidi hämar, kergelt vihmane ja külm ilm, autod kihutavad 360 kraadiselt sinu ümber, soppa lendab, inimesed karjuvad, välgud käivad mõlemal pool teed nagu oleks tegu II MS vastasleeride kaevikutega.
Järgmine (Kuressaare linnakatse) oli juba parem, vesi oli võõras, aga pea n.ö. jäi pinnale ja mõte jõudis juba järele, et olengi rallil. Mõne aja pärast jõudis mõte järele ka sellele, et mu sokid olid Kõljalast üsna märjaks saanud ja hakkasid traatpiirde taga seistes endast märku andma. Nii ma siis seisingi seal - ühelt poolt väga huvitav ja põnev, teisalt jälle üsna kehv kliima. Õnneks meie seltskond oli väga tore (kahju ainult, et kallis sugulane pidi Tallinnas komandeeringus käima samal ajal) ja lõppkokkuvõttes ma ei kahetsenud, et rallile sõitsin. Kusagil üheteistkümne paiku siirdusime mu täditütre korterisse, kus meid võeti vastu sooja tee ja praekanaga (mmmm....kana) :)
Kõik sai alguse sellest, et minu viimane rallimälestus jääb kusagile väga kaugele noorusesse (nagu ma praegu oleks jube vana :P) ja et Mulgi ralli traagilistel põhjustel katkesti, siis tuli jalad selga võtta (tegelikult küll bussipilet osta) ja saarele minna. Lisaks oli mul väike salasoov esimest korda elus ka rallipilti teha. Möödatuhisevaid autosid on ikka teine tera pildistada kui loodusmaastikku või suvalisi peopilte.
Mõeldud-tehtud. Kalli sugulase juures oli öömaja ja toitlustus ka olemas (tänud sulle selle eest!). Tallinnast bussi peale ja sõit võis alata. Kuni Virtsuni oli sõit vägagi rahulik ja traditsiooniline, kui mitte arvestada kahte noort "kuldsuud", kes minu selja taga kõigile toredas saare murrakus "ära panid." Järgmine kord ma vist istun ikka piletil märgitud kohale. Aga nagu mainitud läks sõit Virtust alates selgelt toonilt üle valgeks müraks.
Kõigepealt olid järjekorrad pikemad kui euroseadused. Nii bronni kui tavaline rida olid ligilähedaselt samal maal. Bussijuht oli õige mees ja arvas, et nii ei lähe kohe üldse ja tekitas juurde veel kolmanda sõidurea ning hakkas vaikselt ent kindlameelselt sadama poole rühkima. Kuigi sadamas käisid mingisugused kaevetööd ja seesamune kolmas sõidurida oli kõike muud kui bussi jaoks sobiva laiusega, ei heidutanud see meie vaprat "kaptenit", seda enam, et bussirahvas teda takka õhutas. Siis äkki ilmus puhtast õhust nagu härjapõlvlane "pläuhh" mingi politseinik ja hakkas õiendama, et mis see siis nüüd olgu. Et kas me ei näe, et teeperved on kõik väga sügavalt üles kaevatud/kaevatakse ja üleüldse ei ole kolmandat sõidurida ette nähtud. Teiste sõnadega - mingu me tagasi järjekorda. Bussijuht, kaval rebane, vastas: "Ja-jaa, kohe-kohe! Ma...lähen...keeran...seal...pool (eespool) ringi. Kõik saab tehtud." Viis minutit hiljem oli meie buss kenasti sadamas. Kolmandas reas. Üksinda. No ei olnud lihtsalt kusagil ringi pöörata! Ausõna! :P
Ei tea kas just politseiniku narrimisest tekkinud pahast karmast või mingil muul põhjusel sõitis Regula otse meie nina eest Kuivastu poole minema. Sadamas hakkasid ka ilmnema ilmatupikkade järjekordade põhjused. Vähe sellest et oli Saaremaa ralli avapäev+reede, oli ka Ilmataat vähe pahuras tujus ja lõõtsutas tuult nii kuidas jaksas. Oli väga koomiline jälgida väikese Kõrgelaiu püüdlusi randuda. Tuli teine sadamakaile üsna lähedale ja "põrkas" sealt nagu pingi-pongi pall laia kaarega Kuivastu poole tagasi, et siis uuesti proovida end möllava tormi üle kehtestada ja kai juurde ankur vette lasta. Nii käis ta mitu korda edasi-tagasi, enne kui asjaga maha sai ja minu seljatagustel noortel saarlastel oli nalja ja ütlemist kui palju. Mingil hetkel tuli teade, et järgmine praam läheb saare poole uuesti alles 2 tunni pärast. Täpselt nii ka oli. Kahe tunni pärast võttis Regula meid oma kaitsva hõlma alla ja viis kenasti üle väina. Eriti tore oli veel see, et sadamahoone meeste WC uksel ilutses silt "Ei tööta. Veeavarii." Nojah...way to go Leedo!
Hea oli see, et ma lõpuks kenasti Kuressaare bussijaama kohale jõudsin. Olgugi, et paaritunnise hilinemisega. Halb oli see, et kuna reis venis oodatust pikemaks, siis see ajas mõne mehe nii sügavasse masendusse, et tee termosed pandi kõrvale ja kaasa pakitud hundijalaveel võeti punn maha. Siis ei läinud enam kaua aega kui üks mees hakkas arvama, et tema ongi nüüd "Virumaa kõige parem ratsutaja" ja üldse kõige vahvam mees ilma peal ning kõik kes nii ei arva, peaks tuleriidale saatma. Oma vastasteks valis ta millegipärast bussi kõige suuremad ja raskemad mehed. Kogu see teater meenutas distantsilt haukuvat väikest karvast krantsi ja veidi eemal magavaid tiigreid. Nähes, et asi ei lähe nii nagu plaanitud istus krants oma kohale tagasi ja jäi lõpuks täitsa vait.
Igatahes Kuressaare bussijaamas oli mul vastas "hull tibi ja tema Lennuk" a.k.a murueit ja tema auto. Veidi aja pärast maandusime Kõljala mõisas, kus oli juba täies hoos ralli esimene kiiruskatse. P. oli juba ees ootamas, aga et temani jõuda tuli lahendada keerukas ülesanne -
avada aiavärav ja sealt läbi minna :P Peale pikka arutelu see ka õnnestus; aga olgem ausad, tegu oli siiski kommunikatsiooniveaga, sest värav ei ole siiski auk, mida meid juhendati leidma, vaid ikkagi värav. Kiiruskatse ise oli tore, kuigi mulle esialgu tundus, nagu oleks mind tundmatus kohas vette visatud. Veidi hämar, kergelt vihmane ja külm ilm, autod kihutavad 360 kraadiselt sinu ümber, soppa lendab, inimesed karjuvad, välgud käivad mõlemal pool teed nagu oleks tegu II MS vastasleeride kaevikutega.
Järgmine (Kuressaare linnakatse) oli juba parem, vesi oli võõras, aga pea n.ö. jäi pinnale ja mõte jõudis juba järele, et olengi rallil. Mõne aja pärast jõudis mõte järele ka sellele, et mu sokid olid Kõljalast üsna märjaks saanud ja hakkasid traatpiirde taga seistes endast märku andma. Nii ma siis seisingi seal - ühelt poolt väga huvitav ja põnev, teisalt jälle üsna kehv kliima. Õnneks meie seltskond oli väga tore (kahju ainult, et kallis sugulane pidi Tallinnas komandeeringus käima samal ajal) ja lõppkokkuvõttes ma ei kahetsenud, et rallile sõitsin. Kusagil üheteistkümne paiku siirdusime mu täditütre korterisse, kus meid võeti vastu sooja tee ja praekanaga (mmmm....kana) :)
2007/10/16
René Descartes tsitaat "Ma mõtlen, järelikult ma olen", pealkirjastab seda lehte siin. Newton istus puu all ja sai ubinaga vastu kuppu. "Tulemuseks" oli gravitatsioon. King C. Gillette tüdines pikkadel reisidel pidevast vajadusest habemenuga teritada. Tulemuseks oli ühekordne žilett. Üks hea mõte võib muuta nii mõndagi.
Mida ma selle kõigega öelda tahan? Oma blogis, mille sünnitusvalud selle postitusega lõpevad, kirjutan ma enda ja teiste inimeste huvitavatest mõtetest; ja ehk tuleb keegi, saab õunaga pähe ja avastab midagi uut. Või tüdineb minu mõtete lugemisest ja mõtleb ise paremini. Olgu kuidas on, minu blog on nüüd ametlikult mõtlemiseks avatud.
Mida ma selle kõigega öelda tahan? Oma blogis, mille sünnitusvalud selle postitusega lõpevad, kirjutan ma enda ja teiste inimeste huvitavatest mõtetest; ja ehk tuleb keegi, saab õunaga pähe ja avastab midagi uut. Või tüdineb minu mõtete lugemisest ja mõtleb ise paremini. Olgu kuidas on, minu blog on nüüd ametlikult mõtlemiseks avatud.
Subscribe to:
Posts (Atom)