Saagu kevad!

Talvel on ikka kummalised kombed. Ikka viimasel minutil, nagu laisk tudeng, näitab mida on võimeline tegema, aga samas on õige aeg lootusetult maha magatud. Ja kuigi ma olen kergelt lumefiil, ei ole märtsi lõpus maha sadanud hanged need, mis mulle meeldiks. Sest need hakkavad ju sulama...ja üsna kiiresti. Lootusetul kiiresti isegi. Tundub lausa, et ilmavana lasigi taevaluugid valla ainult sellepärast, et defineerida kevade algust läbi uputuse. Peale seda kui terve talv on nahka läinud. Aga miks ma siin üldse kurdan ilma üle nagu vanaeit? Kevadveed on ju märtsi/aprilli loomulik osa nii ehk teisiti. Indeed, aga vaadake, ma elan Tallinnas ja siin linnas ei ole enamikel teedel õiget kanalisatsiooni, küll aga on ülipalju autosid, trolle ja busse ja kui kogu see kupatus nüüd nädalavahetuseks välja hõigatud +10'ga sulama hakkab, siis on kõnniteel liikumine tõeline vene rulett. Kas jõuad kuivade riietega punktist A punkti B või mitte? Mina näiteks ei ole nii mõnigi kord jõudnud. Kõrvaltvaatajale on see tasuta komöödia, mulle külm dušš krae vahele. Sõna otseses mõttes. Kõik "talvekuud" sadas ja sadas ja teede ääred olid lompe täis ja pidevalt tuli hiilida, et selja tagant mõni suurem pritsija (a'la buss, troll jms.) ei tuleks. Ja just nüüd kui oli lootust, et saab jälle ristiinimese kombel liikuda, sajavad alla rekordpaksud hanged, et lihtsalt heast peast sulama hakata. Ei no tere kevadet!