Kevad on käes. Nüüd on ta küll käes. Lumi on põhimõtteliselt sulanud. Teed on kuivad. Ja linnud laulavad. Hästi soe on ka. I like it :)
2008/03/31
2008/03/28
Mulle meelib jogurt
Kes võis arvata, et ühes väikses topsis nii palju jogurit peidus on. Süües ei pane tähelegi, paar lusikatäit ja ongi otsas. Aga kui seesama tops kotis "plahvatab" on jogurtit piisavalt, et seda majaehitusel mördina kasutada. Go figure. Igatahes sain koti puhtaks, ainult kerge aroom reedab veel juhtunut.
Muide, Balti jaama tuvid on metsistunud. Või õigemini linnastanud, inimestega liiga harjunud. Nad teavad, et inimestest pole neile ohtu oodata ja nüüd nad teevad täiesti ülbelt (minu) peast mõne sentimeetri kaugusel vigurlendu. Neil peaks olema mingi kordinaator, nagu need rohelistes vestides tüübid lennukikandjatel, kes vehivad, millal on õige aeg õhku tõusta jms. Võite küsida, et kas ma olen siis mõne tuviga ka reaalselt kokku põrganud. Vastus - ei. Siia sobiks vähe nihestunud analoogina ütlus "aukuv koer ei hammusta". Ma ise arvan ka, et ma olen kergelt paranoiline ja teen sääsest elevanti, aga mulle ei meeldi pidevalt kõndida nagu filmi "Linnud" võtteplatsil, kus tuvid (filmis olid kajakad) ümber minu "napikaid" teevad. Mõnikord tundub, nagu ma peaks tuvidele teed andma...
Vaatasin ära filmi "2 days in Paris". Väga viis film. Soovitan. Dialoog on terav ja humoorikas. Ma naersin päris palju. Meeutas Kevin Smith'i filme. Kaks peaosalist, väike tegevusraadius (Pariis) ja palju-palju dialoogi.
Muide, Balti jaama tuvid on metsistunud. Või õigemini linnastanud, inimestega liiga harjunud. Nad teavad, et inimestest pole neile ohtu oodata ja nüüd nad teevad täiesti ülbelt (minu) peast mõne sentimeetri kaugusel vigurlendu. Neil peaks olema mingi kordinaator, nagu need rohelistes vestides tüübid lennukikandjatel, kes vehivad, millal on õige aeg õhku tõusta jms. Võite küsida, et kas ma olen siis mõne tuviga ka reaalselt kokku põrganud. Vastus - ei. Siia sobiks vähe nihestunud analoogina ütlus "aukuv koer ei hammusta". Ma ise arvan ka, et ma olen kergelt paranoiline ja teen sääsest elevanti, aga mulle ei meeldi pidevalt kõndida nagu filmi "Linnud" võtteplatsil, kus tuvid (filmis olid kajakad) ümber minu "napikaid" teevad. Mõnikord tundub, nagu ma peaks tuvidele teed andma...
Vaatasin ära filmi "2 days in Paris". Väga viis film. Soovitan. Dialoog on terav ja humoorikas. Ma naersin päris palju. Meeutas Kevin Smith'i filme. Kaks peaosalist, väike tegevusraadius (Pariis) ja palju-palju dialoogi.
Saagu kevad!
Talvel on ikka kummalised kombed. Ikka viimasel minutil, nagu laisk tudeng, näitab mida on võimeline tegema, aga samas on õige aeg lootusetult maha magatud. Ja kuigi ma olen kergelt lumefiil, ei ole märtsi lõpus maha sadanud hanged need, mis mulle meeldiks. Sest need hakkavad ju sulama...ja üsna kiiresti. Lootusetul kiiresti isegi. Tundub lausa, et ilmavana lasigi taevaluugid valla ainult sellepärast, et defineerida kevade algust läbi uputuse. Peale seda kui terve talv on nahka läinud. Aga miks ma siin üldse kurdan ilma üle nagu vanaeit? Kevadveed on ju märtsi/aprilli loomulik osa nii ehk teisiti. Indeed, aga vaadake, ma elan Tallinnas ja siin linnas ei ole enamikel teedel õiget kanalisatsiooni, küll aga on ülipalju autosid, trolle ja busse ja kui kogu see kupatus nüüd nädalavahetuseks välja hõigatud +10'ga sulama hakkab, siis on kõnniteel liikumine tõeline vene rulett. Kas jõuad kuivade riietega punktist A punkti B või mitte? Mina näiteks ei ole nii mõnigi kord jõudnud. Kõrvaltvaatajale on see tasuta komöödia, mulle külm dušš krae vahele. Sõna otseses mõttes. Kõik "talvekuud" sadas ja sadas ja teede ääred olid lompe täis ja pidevalt tuli hiilida, et selja tagant mõni suurem pritsija (a'la buss, troll jms.) ei tuleks. Ja just nüüd kui oli lootust, et saab jälle ristiinimese kombel liikuda, sajavad alla rekordpaksud hanged, et lihtsalt heast peast sulama hakata. Ei no tere kevadet!
Subscribe to:
Posts (Atom)